Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu ootab huvirühmade tagasisidet uue PEFC Eesti jätkusuutliku metsamajandamise standardi laiendatud reguleerimisala – mittemetsamaal kasvavate puude sertimiseks kehtestatud nõuete osas hiljemalt 15.aprilliks.
Nõudlus jätkusuutliku biomassi järele nii globaalsel kui rahvuslikul tasandil on üha kasvamas. Üha enam ettevõtteid on üle vaatamas oma jätkusuutlikkuse kriteeriume ja keskkonnapoliitikaid ning loomas ettevõtte äristrateegiasse jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse peatükki.
Metsade ja puittaimede roll kliimamuutuste leevendamisel on väga oluline. Seda toetab ka fossiilsete materjalide asendamine taastuvatega. Selleks, et asendusefekt saaks toimuda jätkusuutlikul viisil, on vaja ahelasse kaasata nõuetele vastavat materjali.
Eelnevast tulenevalt on PEFC fookuse seadnud ka nende puude vastutustundlikule majandamisele, mis kasvavad mittemetsamaal.
Mittemetsamaal kasvavate puude sertimisel on oluline roll mitmel tasandil: 1) kohalikul tasandil elanikele toasooja andjana, tööhõive ja sissetulekute tagajana, 2) riiklikul tasandil riikliku energiavarustuse tagamisel, rohevõrgustiku, sidusa maastikuplaneerimise ja elupaikade sidususe tagamisel, 3) rahvusvahelisel tasandil, et võidelda kliimamuutuste vähendamisega, toetada väikese riski ja suure mõjuga ressursi turule sisenemist, fossiilsete materjalide ja kütuste taastuvatega asendamist, Euroopa Liidu biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite jt regulatsioonide täitmise tagamist ja üleminekut vastutustundlikule majandusele.
Märkimisväärne osa sooja- ja energiatootmisel kasutatavast materjalist on täna juba taastuv. Ligikaudu 38% soojusest toodetakse lokaalsetes kütteseadmetes. Peaaegu pooled lokaalsed kütteseadmed kasutavad kütusena küttepuid, puidugraanuleid jms. Taastuvate kütuste osakaal on aastatega üha kasvanud. Viimastel aastatel on Eestis aktiivselt investeeritud kodumaiste- ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamisse, mistõttu on taastuvkütuste kasutamine koostootmisjaamades viimase kümmekonna aasta jooksul edukalt kasvanud, ulatudes viimastel andmetel 2019. aastal koguni 7%-ni. Kütuseks kasutatav biomass kogutakse koostootmisjaamadest mõistlikus raadiuses ja sellel puudub alternatiivkasutus. (allikas: Taastuvenergia aastaraamat 2020)
Üha enam katlamajasid ja koostootmisjaamasid on üle minemas taastuvatele kütustele. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal taastuvenergia osakaal kaugküttes 63%, kusjuures see osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Biokütustest toodetud sooja osakaal kaugküttes näitab stabiilset kasvutrendi. (allikas: Taastuvenergia aastaraamat 2020)
Mittemetsamaal kasvavate puude sertifitseerimine toetab Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 seatud energia- ja kliimaalaste eesmärkide ning mitmete ÜRO Kestliku Arengu eesmärkide täitmist.
Miks on vaja mittemetsamaal kasvavate puude sertifitseerimist?
Et tagada tulevikuressursi jätkusuutlik majandamine, on vajalik selleks luua võimalused – mittemetsamaadel kasvavate puude sertifitseerimine on üks võimalus tõendada tarneahelasse siseneva materjali päritolu ning nende alade majandamisega kaasnevaid vastutustundlikkuse aspekte.
Standardi täiendus võimaldab maaomanikel kõrvaldada turubarjääre materjali müügil ning turustada puitu vastates ka EL-i taastuvenergia direktiivis biomassi kasutamisele seatud säästlikkuse kriteeriumitele. Seeläbi suureneb turule toodava jätkusuutliku materjali hulk.
Standardi reguleerimisala laiendus annab tõuke ka muude maade vastutustundlikuks majandamiseks vastavalt PEFC jätkusuutlikkuse kriteeriumitele. See mõjutab positiivselt ka kaasnevate majandusharude vastutustundlikumaks muutmist.
Reguleerimisala laiendus loob positiivseid muutusi ja panustab ka majandamispraktikatesse laiemalt, sh maastiku tasandil. Aitab luua sidusust erinevate maakasutuste praktikate vahel ka laiemast, nt maastikuplaneerimise vaatest.
Metsamajandamise standardi ajakohastamine
PEFC Eesti metsamajandamise standardi nõuded vaadatakse läbi tavapärase perioodilise ülevaatuse käigus iga viie aasta tagant, et oleks tagatud standardi nõuete ajakohasus ning vastavus rahvusvahelise PEFC baasnõuetega jätkusuutliku metsamajandamise osas. Täna Eestis kehtiv PEFC Rahvuslik Metsamajandamise Standard on kinnitatud 2015.aastal. Esmakordselt kinnitati metsamajandamise standard 2008.aastal.
Standardi ajakohastamiseks moodustas PEFC-Eesti 2020. aasta kevadel töörühma. Töörühma ülesandeks oli töötada välja rahvusvahelistele PEFC jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavad ja Eesti oludele kohandatud ajakohastatud nõuded säästvale ja jätkusuutlikule metsamajandamisele, kokku leppida standardi põhimõtetes ning sõnastada uus ajakohastatud Eesti metsamajandamise standard. Lisaks metsamaale kehtestatud nõuetele kehtivad nõuded ka istandikes ja muudel mittemetsamaadel kasvavate puude sertifitseerimiseks.
Standardi töörühm on laiapõhjaline, esindades erinevaid huvitatud osapooli kokku 30-st organisatsioonist. Standard on valminud metsaomanike, haridusasutuste, töötajate esindajate, kohaliku omavalitsuse, taimekasvatajate, metsatööstuse, metsaüliõpilaste, energia- ja soojatootjate, loodushoiu jt organisatsioonide esindajate koostööna. Töörühm alustas tööd 2020.aasta märtsis ning kahe aasta jooksul toimus standardi nõuete väljatöötamiseks 27 koosolekut.
Tänaseks on töörühm üle vaadanud, ajakohastanud ning kokkuleppe leidnud metsamajandamise standardi eelnõu (versiooni V2.3.) nõuete osas. Eesti metsamajandamise standardi aluseks on PEFC baasstandard PEFC ST 1003:2018 „Säästev metsamajandamine – Nõuded“ („Sustainable Forest Management – Requirements“).
Standardi väljatöötamisel järgiti standardi koostamise protseduure käsitlevat standardit PEFC EST 1001:2020, mis sätestab nõuded ja juhised standardi koostamise, läbipaistvuse tagamise ning konsensuse saavutamise otsustamise protsessile. Käesolev teine avalikustamine on oluline osa standardi ajakohastamise protsessist. Teine avalikustamise periood on pühendatud eelkõige standardi laiendatud reguleerimisalale, so mittemetsamaal kasvavate puude sertifitseerimiseks kehtestatud nõuete osas tagasiside kogumiseks. Arvamusküsitlus viiakse läbi vastavalt eelmainitud standardi punktile 6.5.2.
Teine arvamusküsitlus just mittemetsamaal kasvavate puude sertimiseks kehtestatud nõuete osas
Mittemetsamaa PEFC standardi mõistes jaguneb kaheks: 1) tehislikuks/kultuuriliseks mittemetsamaaks (nt hekid, õuemaad, elamumaad, pargid, kalmistud, haljasalad, marja- ja viljapuuaiad, istandikud, taimlad, puukoolid, aiandid, dendraariumid, arboreetumid, põllumajanduslikud maad, võsastunud/puudega põllumaad ja kultuurrohumaad, seemlad, taristu alused maad) ning 2) (pool-)looduslikuks mittemetsamaaks (nt sood, puisrabad, puisniidud, rannaniidud, lamminiidud, aruniidud, loopealsed, sooniidud, kadastikud, võsastunud/puudega püsirohumaad, valdavalt lagedad nõmmed ja luited).
Mittemetsamaal kasvavad puud on puud, mis kasvavad kas üksikult või grupiti kas:
- istandikes ja teistel tehislik/kultuurilistel mittemetsamaadel (rahvusvahelise standardi järgi käsitletakse seda kui intensiivselt kasutatavat mittemetsamaad),
- (pool-)looduslikul mittemetsamaal, kus kasvavad valdavalt kodumaised puu- ja põõsaliigid (rahvusvahelise standardi järgi käsitletakse seda kui ekstensiivselt kasutatavat mittemetsamaad).
Nõuded, mis on kehtestatud metsale või metsamaale, kehtivad ka istandikus, mittemetsamaal ja mittemetsamaal kasvavate puude kohta, kui nõudes ei ole sätestatud teisiti. Tehislikul/kultuurilisel mittemetsamaal kasvavate puude sertimisel rakenduvad istandiku nõuded (standardi punkt 4.1.5.)
Standardi teistkordse arvamusküsitluse läbiviimine annab võimaluse kõikidele huvirühmadele anda tagasisidet PEFC Eesti jätkusuutliku metsamajandamise standardi eelnõu just mittemetsamaal kasvavate puude sertimiseks kehtestatud nõuete osas ning teha ettepanekuid standardi nõuete ja indikaatorite parendamiseks. Avalikustamise eesmärk on saada tagasisidet kõigilt huvitatud osapooltelt ning kaasa aidata üheselt arusaadava ja praktikas sujuvalt rakendatava standardi loomisele. Arvamusküsitluse periood kestab 30 päeva, alates 16.märtsist kuni 15.aprillini.
PEFC-Eesti koondab esitatud tagasiside ning edastab selle metsamajandamise standardi töörühmale läbitöötamiseks. Töörühm vaatab läbi kõik ettepanekud ning teeb otsused standardi täiendamiseks või põhjendatud juhul ettepanekute arvestamata jätmiseks. Kokkuvõte esitatud tagasisidest koos töörühma vastustega ettepanekutele avalikustatakse peale pärast avalikustamist toimunud töörühma koosolekuid.
Metsamajandamise standard esitatakse rahvusvahelisele PEFC-le hindamiseks ja heakskiitmiseks 2022.aasta II kvartalis. Hindamine toimub selle aasta jooksul ning uus standard peaks rakendamiseks valmis olema 2023.aastast.
Palume anda tagasiside vastavalt vormile (mille saab alla laadida SIIT) viidates selles standardi punktile, mille osas tagasisidet annate või ettepanekuid teete.
Tagasiside palume saata meiliaadressile eve.rebane@pefc.ee või kontorisse aadressil Toompuiestee 24, 10149 Tallinn.
Asjakohased dokumendid on leitavad EMSNi veebilehelt:
- PEFC Eesti jätkusuutliku metsamajandamise standardi eelnõu V2.3. 14.02.2022 (pdf) on leitav SIIT.
- Standardi täiendatud koostamisettepanek on leitav SIIT.
- Arvamuse avaldamise vorm on leitav SIIT.
- Kehtiv PEFC Eesti Rahvuslik Metsamajandamise standard (2015.versioon) on leitav SIIT.
- Standardi töörühma tööd puudutavate materjalidega on võimalik tutvuda SIIN.
- Metsamajandamise standardi töörühma liikmete nimekiri on leitav SIIT.
- Eelmise, 60-päevase avalikustamise perioodi tagasiside aruanne on leitav SIIT.
- Standardi koostamise protseduure käsitlev standard PEFC EST 1001:2020 on leitav SIIT.
PEFC (The Programme for the Endorsement of Forest Certification) ehk Metsasertifitseerimisskeemide Tunnustamise Programm on rahvusvaheline metsasertifitseerimise süsteemide liit, kes edendab ökoloogiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt jätkusuutlikku metsandust. PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et puidust toode, tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal on pärit jätkusuutlikult majandatud metsast ning on toodetud vastutustundlikult.
MTÜ Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu on 20-aastase kogemusega avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, kelle eesmärk on aidata kaasa vastutustundliku ja jätkusuutliku metsanduse printsiipide rakendamisele Eestis ning tõsta oma tegevusega metsaomanike, metsa- ja puidutööstuse, paberi-, pakendi-, trüki- ja tekstiilitööstuse ning metsandusega seotud huvigruppide ja tarbijate teadlikkust vastutustundlikust metsandusest, tootmisest ning tarbimisest. EMSN on üleilmse kaubamärgi PEFC esindaja Eestis.
MTÜ Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu liikmed on MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, MTÜ Eesti Metsaselts, Eesti Maaülikool, Luua Metsanduskool, MTÜ Eesti Metsaüliõpilaste Selts, MTÜ Eesti Metsateenijate Ühing, MTÜ Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, NCS Estonia OÜ ja BM Certification Estonia OÜ.
Lisainfo:
Eve Rebane
Tegevjuht / PEFC skeemi koordinaator
MTÜ Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu
Toompuiestee 24
10149 Tallinn
https://pefc.ee/avasta-pefc/pefc-skeemi-dokumendid/