Ülalt alla suunatud reeglid tekitavad sageli vastuseisu. Eestis on aga vahendid, nagu PEFC-sertifikaat ja sihipärased lühikursused, muutmas kliimaga kohanemise pealesunnitud kohustusest positiivseks õppimiskogemuseks.
Meie metsade kohandamine muutuva kliimaga on midagi enamat kui lihtsalt tehniline küsimus, sest see on inimlik väljakutse. Kui riik rakendab maaomanikele uusi reegleid ja võtab eramaal valitsemise üle, tekitab see loomuliku vastuseisu. Inimestele ei meeldi, kui neid jäetakse otsustusprotsessist kõrvale ja neile lihtsalt dikteeritakse, mida teha. Kui kohanemispraktikaid kehtestatakse pelgalt jäikade seadusenõuete kaudu, kaasnevad sellega maaomanike ja metsamajandajate seas sageli psühholoogiline vastuseis, väärtuskonfliktid ja praktilised takistused.
Tõeliselt vastupanuvõimeliste metsade kujundamiseks peab see muutus toimuma koostöös. Eestis näeme selleks paremat teed. Traditsioonilise ja mahuka õppe asemel kasutab sektor jätkusuutlikkuse sertifikaate (nagu PEFC) ja sihipäraseid mikrokraade. Need vahendid toovad kaasa tegelikke muutusi, vältides tavapäraseid pingeid.
Nagu rõhutasid meie uuringu CO-FOREST osalejad, reageerib metsandussektor positiivsele innustamisele palju paremini kui ülalt alla suunatud ettekirjutustele. Praktikud märkisid, et sertifikaadi omandamine või lühikursuse läbimine tundub tõelise saavutusena, mis muudab potentsiaalse regulatiivse koormuse hoopis selgeks konkurentsieeliseks ja tunnustatud kutsestandardiks.
Aeg on veel üks kriitilise tähtsusega tegur. Intervjueeritavad rõhutasid sageli, et hõivatud metsaomanikud ei saa lihtsalt oma elu mitmeaastaste haridusprogrammide läbimiseks pausile panna. Praktikud vajavad n-ö õpiampsu ja kergesti ligipääsetavat õpet. Mikrokraadid lahendavad selle probleemi, jagades keerulised teemad hoomatavateks osadeks. Metsaomanikud on meie siinsete spetsiifiliste boreaalsete tingimuste kontekstis enim maininud teemadena süsinikuarvestust ja turbaalade veerežiimi majandamist. Eelistatakse lühikesi ja praktilisi mooduleid, millele pääseb ligi just siis, kui tekib vajadus. Näiteks juba ERASMUSe toel loodud looduse taastamisele suunatud Erasmuse programmi WESEM training page’i kaudu.
Lõpetuseks kerkis meie uuringust korduvalt esile tungiv vajadus ületada suhtlusbarjäärid. Kui sertifitseerimiskriteeriumid ja koolitusprogrammid on omavahel kooskõlas, aitavad need luua ühist keelt. Vastajad tõid esile, et selline ühtne sõnavara
võimaldab metsameestel, keskkonnakaitsjatel ja maaomanikel viimaks ometi üksteist mõista, luues aluse vastastikusele usaldusele ja vähendades oluliselt konflikte.
Parema tugisüsteemi loomine
Selleks, et saavutada metsa sisuline ja pikaajaline vastupanuvõime, peab õppeprotsess ise olema koostööaldis ja kaasav. Eestis on säästva metsanduse sertifikaadid (nagu PEFC), sihipärased mikrokraadid ja pidev erialane täiendõpe osutunud tõhusateks ja pingeid maandavateks muutuste käivitajateks.
Vaata lisaks: https://www.co-forest.site/