Prantsusmaa ehitusturg on madalseisus, kuid hoonetele kehtestatud süsinikupiirangud muutuvad lähiaastatel rangemaks ja parandavad väiksema süsinikujäljega materjalide konkurentsivõimet. Tallinnas toimunud sihtturu seminar näitas, et võimalusi leidub ka Eesti puidutööstustel, ent turule pääsemiseks tuleb teha põhjalik kodutöö.
PEFC Eesti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud seminar tõi oktoobris Tallinnasse Prantsusmaa puidukaubanduse, -ehituse, sertifitseerimise ja erialaliitude esindajad. Ettekannetest joonistus välja turg, kus puidu kasutamist soosivad järjest rangemad keskkonnanõuded, kuid tarnija peab arvestama tehniliste dokumentide, kohalike ehitustavade ja ostjate küllalt täpsete ootustega.
Üksnes sobivast tootest ja konkurentsivõimelisest hinnast ei piisa. Ostja ootab ühtlast kvaliteeti, tõendatud tehnilisi omadusi, sertifitseeritud päritolu, läbipaistvat tarneahelat ja kokkulepitud tarneajast kinnipidamist. Sageli aitab tootja ja lõppkliendi vahelist lõhet ületada kohalik turustaja.
Ehitusturg on languses, kuid süsinikunõuded karmistuvad
Prantsusmaa puidutööstust, ehitust ja puidukaubandust ühendava UICCB tehniline juht Clément Quineau ei varjanud, et riigi ehitusturu lähiaja väljavaade on keeruline. Eramuehituse maht on langenud pikaajalisest tasemest ligikaudu poole võrra ning 2026. aastal oodati vähem kui 60 000 uue eramu valmimist. Ka korterelamute müük on vähenenud.
Langus on jõudnud saematerjali turule. Prantsusmaa okaspuusaematerjali tarbimine ulatus 2025. aastal 7,3 miljoni kuupmeetrini, samal ajal kui veel 2021. aastal tarbiti üle 9,2 miljoni kuupmeetri. Import moodustas 2025. aasta tarbimisest ligikaudu 1,94 miljonit kuupmeetrit.
Pikemas vaates parandab puidu positsiooni aga hoonete keskkonna- ja energiatõhusust reguleeriv RE2020. Selle järgi hinnatakse hoonet kogu elukaare jooksul, sealhulgas arvestatakse ehitusmaterjalide tootmisel tekkivat süsinikuheidet ja materjalidesse talletatud süsinikku.
Näiteks korterelamute ehitusmaterjalide lubatud süsinikujalajälg langeb 2025.–2027. aasta 650 kilogrammilt CO₂-ekvivalendilt ruutmeetri kohta 2028. aastal 580 kilogrammini ja 2031. aastal 490 kilogrammini. Eramute puhul langeb piir samal ajal 530 kilogrammilt 415 kilogrammini.
„Praegu läheb Prantsusmaa ehitusturul halvasti. Loodame, et olukord peagi paraneb. Kui ehitusturg taastub, suurendab RE2020 puidu kasutamist, sest puidutoodete süsinikuheide on väike,“ ütles Quineau seminari eel.
Puitehituse praegune turuosa jätab kasvuruumi. UICCB esitatud andmete järgi moodustavad puithooned individuaalelamutest 9,1% ja korterelamutest 5,6%. Mitteeluhoonetes on osakaal suurem: büroo- ja avalikes hoonetes 13,6% ning tööstus- ja käsitööhoonetes 19,9%.
Ostjad otsivad konkreetseid tooteid
Seminari praktilisema osa moodustasid Prantsusmaa ehitusettevõtte LCA Construction Bois ja puiduturustaja Peltier Bois ettekanded. Mõlemad kirjeldasid tooteid, millele nad turul nõudlust näevad.
Puitkonstruktsioone projekteeriv, valmistav ja paigaldav LCA Construction Bois vajab projektipõhiste lõikenimekirjade järgi valmistatud liimpuitu, konstruktsioonipuitu ning puitkarkassides kasutatavaid OSB- ja muid plaate. Ettevõtet huvitavad muu hulgas kuusk, ebatsuuga ja lehis.
LCA kaasjuhi Karine Bouhieri sõnul vaatab ettevõte välismaise tarnija valimisel korraga toote kvaliteeti, hinda, standarditele vastavust ja tarnekindlust. Oluline on nii PEFC-sertifikaat kui ka vastavus Eurokoodeksitele. Tarnija peab kinni pidama lubatud tarneajast ning saatma saatedokumendi enne kauba vastuvõtmist.
LCA-l on Prantsusmaa lääneosas 70 000 ruutmeetri suurune tööstusala ning kontserni aastakäive ulatub 44 miljoni euroni. Ettevõte kavandab 2027. aastaks uut 4200-ruutmeetrist tootmishoonet, mis võimaldab valmistada suuremaid puitkonstruktsioone. Laienemine suurendab vajadust nii materjalide kui ka projektipõhiselt töödeldud komponentide järele.
Peltier Bois näeb võimalusi lisaks konstruktsioonipuidule akna- ja uksetööstuse liimpuittoorikutes, plaatides, fassaadi- ja terrassimaterjalides, hööveltoodetes ning sisekujunduseks mõeldud puitdetailides. Järjest olulisemaks muutuvad pooltooted ja töötlemiseks valmis detailid, mis vähendavad kliendi enda töömahtu.
Dokumentatsioonist on saanud toote osa
Quineau sõnul ei tulene välismaiste tarnijate raskused enamasti Euroopa Liidu standarditest, vaid Prantsusmaa ehitus- ja kindlustussüsteemi lisanõuetest. Euroopa harmoneeritud standardiga hõlmatud ja CE-märgisega toodet võib Prantsusmaal müüa täiendavate nõueteta. Keerulisem on olukord toodetega, mida harmoneeritud standard ei kata.
Näiteks ristkihtpuidule või puidust I-taladele võib vaja minna Prantsusmaal tunnustatud Atec- või DTA-dokumenti. Need kirjeldavad, kuidas toodet valmistatakse ja ehitises kasutatakse, ning annavad ehitajale ja kindlustajale vajaliku kindluse.
Keskkonnaandmete esitamisel on oluline FDES ehk Prantsusmaa keskkonna- ja tervisedeklaratsioon. See ei ole igal juhul kohustuslik, kuid võimaldab toote keskkonnamõju hoone olelusringi arvutuses täpsemalt kajastada. Kui konkreetse toote kohta FDES puudub, kasutatakse vaikimisi konservatiivseid keskkonnaandmeid, millele võib lisanduda 30–50% varu. See muudab puuduliku dokumentatsiooniga toote arvutustes tegelikust ebasoodsamaks.
„Need dokumendid on võimalik koostada ka välismaisel tarnijal, kuid selleks tuleb teha eraldi tööd,“ märkis Quineau.
Arvestada tuleb ka 2027. aasta juunis jõustuvate tuleohutusnõuetega. Üle kaheksa meetri kõrguste hoonete puhul tuleb osa puitkonstruktsioonidest tule eest kaitsta. Kaitsmata liimpuittoodete puhul peab olema tõendatud ka liimvuukide tulepüsivus.
Sertifikaat ei ole enam lihtsalt lisaväärtus
PEFC France’i tegevjuht Paul-Emmanuel Huet kirjeldas seminaril, kuidas puidu päritolu tõendamine on viimase 15 aasta jooksul muutunud turul järjest olulisemaks. Tema sõnul hakkasid sotsiaalseid ja keskkonnagarantiisid kõigepealt nõudma Põhja-Euroopa ostjad, kuid praeguseks on samad ootused levinud üle Euroopa.
„Nendes küsimustes ei saa lähtuda üksnes müüja sõnast. Vaja on sõltumatu kolmanda osapoole kinnitust ja siin tulebki mängu sertifitseerimine,“ ütles Huet. „Sertifikaat ei ole enam meeldiv lisavõimalus, vaid sellest on saanud peaaegu vajalik tingimus puidu ja puittoodetega kauplemiseks.“
PEFC France’i tutvustatud 2024. aasta uuringus osales 987 puitehitusettevõtet. Nende kasutatud puidust oli 92% sertifitseeritud ning sertifitseeritud materjalist 85% kandis PEFC-märgist.
Sertifikaat aitab tõendada puidu päritolu ja tarneahela jälgitavust ning lihtsustab Euroopa Liidu raadamisvastase määruse nõuete täitmist. Alates 2026. aasta augustist tuleb keskkonnakaalutlusi arvestada ka Prantsusmaa riigihangetes, mistõttu võib säästva metsamajandamise tõendamine
Turustaja ühendab tootja killustunud turuga
Prantsusmaa turu eripära on suur hulk piirkondlikke ehitajaid, edasimüüjaid ja lõpptarbijaid. Seetõttu võib kohaliku turustaja roll olla märksa laiem kui kauba edasimüük.
1937. aastal asutatud Peltier Bois on ühtaegu saeveski, importija, puidutöötleja, hulgimüüja, logistik ja tehniline nõustaja. Ligikaudu 80 miljoni eurose aastakäibega ettevõttel on Prantsusmaal kümme müügikohta ja tütarettevõtet, 145 töötajat ning umbes 50 000 kuupmeetri suurune laovaru. Kontserni valikus on ligi 80 puiduliiki.
Peltier Boisi puiduostujuhi Alexandre Blochi ettekandest ilmnes, et turustaja võtab enda kanda osa tootja tururiskist. Ta hoiab kaupa laos, rahastab varusid, korraldab logistikat, tunneb kohalikke ostjaid ning aitab tootjal kohandada toodet turu nõuetele. Eesti ettevõttele võib see tähendada ligipääsu klientidele, kelleni oma müügivõrguga oleks keeruline jõuda.
Blochi esitatud mudelis liigub koostöö tavalisest tarnesuhtest sammhaaval partnerluseni. Kõigepealt hinnatakse toodet ja hinda, seejärel kvaliteedi ja tarnete usaldusväärsust. Eelistatud tarnijaks jõuab ettevõte, kes suudab lisada teeninduse ja paindlikkuse. Pikaajalise partnerluseni viivad usaldus ning valmisolek arendada koos uusi tooteid ja turge.
Esimene kohtumine tellimust ei too
EISi Prantsusmaa äriarendusjuht Steve Cesse rõhutas, et Prantsusmaa turule sisenemine nõuab aega. Erinevalt väiksemast Eestist on tegemist suure, piirkondlikult killustunud ning oma ärikultuuri ja regulatsioonidega turuga.
„Edukad ärisuhted sünnivad harva esimesel kohtumisel. Prantsusmaa partnerid tahavad mõista, kellega nad töötavad, mitte ainult seda, mida neile müüakse,“ ütles Cesse. Tema sõnul on otsused ühtaegu ratsionaalsed ja emotsionaalsed.
Paremini saavad hakkama ettevõtted, kes hoiavad kontakti, külastavad turgu korduvalt ning tõestavad aja jooksul oma usaldusväärsust. „Usaldus ja järjepidevus on sageli tähtsamad kui kiirus,“ lisas Cesse.
Kohalik partner võib aidata mõista piirkondlikke erinevusi, leida sobivad müügikanalid ja jõuda ettevõteteni, kelle juurde välismaine tootja iseseisvalt ei pääse. Kontakte tasub otsida erialaliitudest, ettevõtlusvõrgustikest, messidelt ja valdkondlikest organisatsioonidest.
Enne hinnapakkumise saatmist peab Eesti tootjal seega olema selge, millisele kliendirühmale ja kasutusalale tema toode sobib, milliseid tehnilisi dokumente selle müümiseks vajatakse ning kuidas tõendatakse puidu päritolu. Sama tähtis on anda realistlik tarneaeg, vastata päringutele kiiresti ja valmistada ette vähemalt kohalikku kasutust arvestav tehniline dokumentatsioon. Prantsusmaa turule minekut tuleb kavandada järjepideva töö, mitte üksiku müügikäiguna.