10.juunil 2026 tõi CO-FORESTi projekt teise sidusrühmade fookusrühma raames kokku metsandusspetsialistid, teadlased, koolitajad, poliitikakujundajad, metsaomanikud ja teised valdkonna esindajad Soomest, Eestist, Leedust, Kreekast ja Bulgaariast ning laiemast rahvusvahelisest metsanduskogukonnast.
Veebis toimunud kohtumise eesmärk oli hinnata metsanduse võimalikke tulevikustsenaariume ning välja selgitada, milliseid teadmisi, oskusi ja pädevusi vajavad metsandusspetsialistid, et tulla toime esilekerkivate keskkonnaalaste, tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike väljakutsetega.
Varasematele metsade vastupanu- ja kohanemisvõimet käsitlenud aruteludele tuginedes analüüsis 55 osalejat kolme oma riigi võimalikku arengustsenaariumi. Stsenaariumides käsitleti kliimamuutustega kohanemist, juhtimise tõhusust, tehnoloogilist innovatsiooni ning ökosüsteemide vastupanu- ja taastumisvõimet. Aruteludes keskenduti tõenäolistele tulevikusuundumustele, valmisolekus esinevatele puudujääkidele ning nende mõjule metsandusharidusele, koolitusele ja innovatsioonile.
Euroopa riikide ühised väljakutsed
Vaatamata metsade ökosüsteemide ja majandamisviiside märkimisväärsetele erinevustele tõid osalejad esile mitu ühist probleemi, mis tõenäoliselt kujundavad metsanduse tulevikku kogu Euroopas. Paljud osalejad väljendasid muret, et praegused metsamajandamise süsteemid ja institutsionaalsed struktuurid ei pruugi olla kiiresti muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimiseks piisavalt ette valmistatud.
Keskkonnasurvete kõrval juhtisid sidusrühmad tähelepanu ka juhtimise ja koostööga seotud kitsaskohtadele. Nende hulka kuuluvad killustunud otsustusprotsessid, jäigad õigusnormid, vähene koostöö sidusrühmade vahel ning puudulik infovahetus metsamajandajate, poliitikakujundajate, teadlaste ja ühiskonna vahel.
Mitu rühma rõhutas, et tulevaste kohanemismeetmete edu ei sõltu üksnes tehnilistest lahendustest, vaid ka tihedamast koostööst, usalduse suurendamisest ning paindlikust ja muutustega arvestavast juhtimisest.
Vajalikud teadmised ja oskused
Osalejad olid suuresti üksmeelel selles, milliseid pädevusi tuleviku metsandusspetsialistid vajavad. Esmatähtsate pädevusvaldkondadena toodi esile:
- kliimamuutustega kohanemine ning vastupanu- ja kohanemisvõimet toetav planeerimine;
- riskide hindamine ja valmisolek kriisiolukordadeks;
- kaugseire, digiseire, geoinfosüsteemide kasutamine ja andmete tõlgendamine;
- elurikkuse hoidmine ja ökosüsteemide taastamine;
- kommunikatsioon ja sidusrühmade kaasamine;
- valdkondadevaheline koostöö ning paindlik ja muutustega arvestav juhtimine;
- äriinnovatsioon, ettevõtlus ning kestliku metsapõhise majanduse arendamine.
Paljud osalejad märkisid, et tuleviku metsandusspetsialistid peavad tegutsema üha keerukamas keskkonnas, kus ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke tuleb tasakaalustada samaaegselt.
Kommunikatsioon, sidusrühmade kaasamine ja usalduse kujundamine tõusid fookusrühma üheks olulisemaks läbivaks teemaks. Mitme riigi osalejad rõhutasid, et paljud metsanduse probleemid ei tulene üksnes tehniliste teadmiste puudumisest, vaid ka vähesest dialoogist ja ebapiisavast koostööst metsaomanike, metsandusspetsialistide, poliitikakujundajate, teadlaste, ettevõtjate ning laiema avalikkuse vahel.
Sidusrühmad tõid esile vajaduse parandada kommunikatsiooni- ja läbirääkimisoskusi, suurendada ühiskonna teadlikkust ning rakendada senisest enam kaasavaid otsustusprotsesse. Erinevate huvirühmade vahelise usalduse loomist ja ühiskonna paremat arusaamist kestlikust metsamajandamisest peeti olulisteks eeldusteks, et kliimamuutustega kohanemise meetmeid saaks edukalt ellu viia ning metsade pikaajalist vastupanu- ja kohanemisvõimet tugevdada.
Vaade tulevikku
Kohtumise lõpetanud interaktiivne arutelu näitas osalejate laialdast üksmeelt selles, et tuleviku metsandusharidus peab hõlmama enamat kui tavapärased tehnilised metsandusteadmised. Metsade vastupanu- ja kohanemisvõime tagamiseks peeti hädavajalikuks süsteemset mõtlemist, kliimamuutustega kohanemise oskusi, teadmisi elurikkusest, digipädevusi, strateegilist otsustusvõimet, kommunikatsioonioskusi ning sotsiaal-majanduslike seoste mõistmist.
Arutelude käigus kogutud teadmisi ja ettepanekuid kasutatakse otseselt CO-FORESTi õppemoodulite ja koolituslahenduste väljatöötamisel. Nende abil soovitakse anda praegustele ja tulevastele metsandusspetsialistidele pädevused, mida nad vajavad kestliku, muutustega kohaneva ja kliimamuutustele vastupidava metsamajandamise toetamiseks kogu Euroopas.