Ajaleht Postimees vahel ilmus õppelehe Sinu Mets 70. number, kus PEFC-Eesti tegevjuht Eve Rebane tutvustab uut jätkusuutliku metsamajandamise standardit

Uus PEFC standard nügib omanikke loodust hoidvamatele valikutele

 

Eve Rebane, PEFC Eesti tegevjuht

 

Enam kui 30 organisatsiooni poolt ühiselt välja töötatud uus standard vaatab metsale laiemalt ning pakub omanikele metsade majandamise osas mitmekesisemat vaadet.

Tänavu kevadel jõustus uus PEFC jätkusuutliku metsamajandamise standard ja kõik metsaomanikud, kes on PEFC metsamajandamise sertifikaadiga juba varasemalt liitunud, peavad hiljemalt 2024. aasta 4. maist oma metsade majandamisel hakkama arvesse võtma uue sertifikaadi nõudeid.
Uus standard pöörab metsaomaniku tegevuste kavandamisele ja läbimõeldusele suurt tähelepanu. Sertifikaat näitab omaniku tahet olla avatud ja kaasav ning mõelda oma tegevuse mõjudest laiemalt. Samuti paneb uus standard rõhku ja jagab soovitusi ökoloogilisemalt leebemate ja struktuurselt mitmekesisemate raiete tegemiseks.
Ühe uuendusena suunab värske standard metsaomanikke läbi mõtlema, millised ökohüvesid leidub tema metsas nii talle endale kui kohalikule kogukonnale või ühiskonnale laiemalt. Teadlik metsaomanik on kursis, milliseid väärtusi tema mets pakub ning ta majandabki seda selliselt, et neid väärtusi hoida või juurde luua.

Tuleb tegutseda süsteemselt

Metsaomanikul peab olema paika pandud süsteem, kuidas ta oma metsi haldab ja majandab, millisel viisil planeerib töid ning kuidas ja kus peab tehtud tööde üle arvestust. Omanik peab olema valmis selgitama, et millised on tema metsamajandamise pikaajalised eesmärgid ja majandamise põhimõtted. Samuti peab olema ka määratletud, kuidas ja millal suhtleb kohaliku kogukonnaga või kuidas lahendab kaebusi. Lühidalt öeldes vajab metsaomanik organisatsiooni suurust arvestavat juhtimissüsteemi.

Väikemetsaomaniku ja ühemehefirma juhtimissüsteem võib olla väga lihtne – ise planeerin tegevused, kontrollin üle ja võtan tööd vastu ning kui midagi läks valesti, teen järgmine kord pisut teisiti. Mitme töötajaga ettevõtete puhul tähendab juhtimissüsteem juba ettevõtte struktuuri, konkreetsete vastutajate, aga samuti ettevõtte toimimispõhimõtete kirjeldamist.

Standardiga on kaotatud erisused suure ja väikese metsaomaniku vahel, mis tähendab, et samad nõuded kehtivad kõigile. Samas on standard paindlik, kuna arvestab omanike suuruse, tegutsemise eesmärkide ja aktiivsusega oma metsa majandamisel. Seega võib ühe standardi punkti täitmise tulemus väikemetsaomaniku ja riigimetsa majandaja jaoks olla mõnevõrra erinev.

Peab oluliseks suhtlemist

Metsaomanikul on vaja läbi mõelda, keda tema tööde tegemine mõjutada võib. Omaniku tegemistest mõjutatud võivad olla näiteks vahetud naabrid, kohalikud kogukonnad, looduses liikujad, piirkondlikud ettevõtjad, kohalikud omavalitsused. Tuleb endale selgeks mõelda, millised võiksid olla nende gruppide võimalikud vajadused ja ootused. Põhjendatud ettepanekud vajavad kaalumist ja nendega tuleb võimalusel arvestada.
Nii näiteks peab kohalikule kogukonnale ja vahetule naabrile kättesaadav olema teave suuremahuliste metsamajandamistööde osas, kui see mõjutab ka neid, või sõlmida tuleb kokkulepped, kui kasutatakse naabrite või kolmandate isikute maad materjali hoiustamiseks või üleveoks. Arvestama peab, kas omaniku metsa läbib suusarada või matkatee, mida kasutavad vahetud naabrid või kohalik kogukond. Sertifikaat näitab omaniku tahet olla avatud ja kaasav ja mõelda oma tegevuse mõjudest laiemalt, panustades kohaliku kogukonna arengusse ja heaollu. Serti omav metsaomanik on sotsiaalselt õiglane ja vastutustundlik.

Nügib tegema loodust toetavamaid valikuid

Uus standard paneb rõhku ja jagab soovitusi ökoloogilisemalt leebemate ja struktuurselt mitmekesisemate raiete tegemiseks. Standard suunab omanikke tulevikuraied planeerima juba tööde varasemates etappides ja nii võikski juba uue metsapõlve rajamise alguses läbi mõelda, kuhu kavandada tuleviku tarbeks säilikpuude grupid. Omanik võiks olla kohati pisut „laisem“ ja mitte teha üleliigseid tegevusi seal, kus selleks otsest vajadust pole.

Võimalusel tuleks jätta seemne- ja säilikpuud grupiti, kus on esindatud olemasoleva puistu liigiline koosseis ja struktuur. Grupp tagab suurema tuulekindluse ja päikesevarju, samuti pelgupaiga mitmesugustele metsas elunevatele liikidele. Puude grupid võiks planeerida mõne huvitavama ja vanema säilikpuu ümber, vaadates, et gruppi satuks võimalikult palju erinevaid puu- ja põõsaliike, nii vanuse kui kõrguse poolest. Nii tagab omanik metsas erinevate struktuuride järjepidevuse.

Kvaliteedi eest vastutab omanik

Ka eelmine standard sisaldas bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks vajalike elementide loetelu, kuid uus standard seab liigirikkuse suurema tähelepanu alla ning suunab omanikke tegema loodust toetavamaid valikuid. Kui jätad osa metsas olevast struktuurist alles, teed sellega kummarduse loodusele, sest sellega toetad liikide püsimist, nende omavahelist kontakteerumist ja levimist.

Hea oleks säilitatavad puude grupid metsas ära märkida. Ka kaardil, näiteks metsamajandamiskavas, et metsatööde tegijatele oleks info kohe olemas ning tööd saaksid tehtud parimal viisil.

Omanik võib töö tegemise küll sisse tellida, aga kvaliteedi eest vastutajaks jääb ta ikka ise. Sestap on oluline lasta enda metsa ainult pädevad tegijad ning raieõiguse võõrandamise lepingutesse lisada punkt, et tööde tegemisel tuleb järgida PEFC metsamajandamise standardi nõudeid.

Uue nõudena on standardis kirjas ka sisekontrolli tegemine ja tulemuslikkuse hindamine. Sisuliselt tähendab see omaniku jaoks tagasivaate tegemist tehtud tööle ja hinnangu andmist kuidas tööde tegemine sujus, kas kõik planeeritu toimis või oleks pidanud midagi teisiti tegema. Tegevuste läbimõtlemine, eneseanalüüs ning vastavalt sellele muudatuste kavandamine on tavapäraseks saanud küllap juba igaühe jaoks.

Kõikidel metsatöödel on mõjud, nende minimeerimine seejuures on väga oluline. Nii pakubki uus standard välja mitmeid leevendusmeetmeid oma tegevuse mõjude vähendamiseks. Standard suunab analüüsima, mida praegu ära teha saad, et kujundada tulevikuks terve ja elujõuline metsaökosüsteem.

Vaata ka standardi kommenteeritud väljaannet www.pefc.ee.

Eestis omab PEFC metsamajandamise sertifikaati RMK ja tema hallatav mets, Luua Metsanduskool ning ligi 300 000 hektarit erametsa.
Erametsaomanikul on kõige lihtsam liituda PEFC grupisertifikaadiga. Grupisertifikaadi puhul taotleb ja hoiab sertifikaati organisatsioon, kes esindab metsaomanikke ja võtab halduskoormuse enda kanda. PEFC serti omavad grupid, kes on avatud uutele liikmetele: MTÜ Eesti Erametsaliit ja TÜ Keskühistu Eramets.

Mis on ökohüve?

Ökohüve on materiaalne ja/või mittemateriaalne väärtus, mida ökosüsteem inimestele pakub. Kasutatakse ka mõisteid ökosüsteemiteenus või looduse hüve.

Ökohüve jaguneb materiaalseks ja mittemateriaalseks ökohüveks.

Materiaalne ökohüve jaguneb puiduks ja mittepuidulisteks metsasaadusteks. Puit on ümarpuit ja energiapuit (raidmed, tüvesed, kännud) ning nendest toodetud hakkpuit. Mittepuidulised metsasaadused on jõulupuud, vihad, pähklid, marjad, seened, ulukid, mesi jne. 

Mittemateriaalsed ökohüved on reguleerivad- või tugiteenused (nt mullateke, fotosüntees, aineringe, veerežiim, keskkonnakaitseline funktsioon, keskkonda tasakaalustav funktsioon) ja sotsiaal-kultuurilised teenused (nt võimalus puhata, looduses liikuda, elamusväärtus).

Foto allkiri: Suvel toimusid Eesti erinevaid paigus uue PEFC standardi teemalised õppepäevad, kus Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Jaan Liira tutvustas bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, kaitsmise ja suurendamise võimalusi metsas.
Foto: Anniki Leppik